Need püksid soetasin juba novembris Leiupoest kui Mariga koos kaltsukates käisin (hind kui õigesti mäletan oli 5.90€?, igatahes midagi sinna kanti), unustasin aga oma ostud Mari kätte ja kui ma need nii nädal hiljem uuesti enda kätte sain, siis püksid enam jalga ei mahtunud. Kiireks selgituseks, et olin siis rase ja vaikselt hakkasid cm lisanduma. Nüüd lähevad need mulle ilusti jalga ja kui ma ei kardaks neid lastega koos kohe ära määrida, siis ma kannaks neid kogu aeg. Vaikselt mõlgubki mõttes need ka Eesti Blogiauhindade jagamisele jalga panna. Selle viimase üle ma veel mõtlen - mitte mineku üle (ma ei suuda ühte lastevaba õhtut ära oodata ja tegelikult olen ma oma kodublogiga ka nomineeritud) vaid riietuse üle, sest nii mõnestki blogist võib lugeda, kuidas ballikleidiga kohale minnakse. Pealegi kui lähen ilma beebita, siis on riiete valik pea poole suurem, sest ei pea arvestama imetamisega ja võimalik, et viimasel hetkel ikkagi otsustan kleidi kasuks.
Mis postituse pealkirja puutub, siis kui Raikole neid pükse näitasin, siis vaatas mind veidi imelikult ja kui küsisin, et kas talle ei meeldi, sain vastuse, et polevat väga minu stiil, kontoriinimese püksid pidid olema.
Mis postituse pealkirja puutub, siis kui Raikole neid pükse näitasin, siis vaatas mind veidi imelikult ja kui küsisin, et kas talle ei meeldi, sain vastuse, et polevat väga minu stiil, kontoriinimese püksid pidid olema.
Kardigan
Jalanõud
Pluus: Keila turu kaltsukast
Püksid: Leiupood
No comments:
Post a Comment